Jälle Meero muusikal, küll väiksemal laval Rahvusraamatukogus, aga samade asjadega. Ja õnneks oli puldis veel eelmise korra fail olemas. Nii et lihtne. Koht ise muidugi oli piisavalt erinev, et sama hästi valgus ei mõjunud, kui Salmes. Lisaks oli sinna veel poolvägisi bänd ka sokutatud ja lava oli tänu sellele veidike ebasümmeetriline ja veel väiksem kui oleks võinud olla. Aga põhimõtteliselt kõik olid õnnelikud, mida veel vaja.
Järgmisel päeval kohe Tähtede Laul 2011. Paras kaos ja Nokia Kontserdimaja oli selle jaoks liiga suur koht ka. See on pigem selline üritus kus vanemad vaatavad oma tublisid lapsi, aga esinejaid ju ei olnud 900 ja vanemaid ka ei olnud tänu sellele 1800, niisiis oligi saal veits tühjem. Valguse poole pealt midagi huvitavat ei olnud, ainuke naljakas asi oli, et võitis noormees, kellele ainukesena sai tehtud kunsti, ehk siis üks valguskiir kontras ja kõik. Toimis nii hästi, et ta võitis 😀
Posted In: Blogi, Uncategorized
Tagged: Meero Muusik, Nokia Kontserdimaja, Rahvusraamatukogu
Anonymous
·
ma ikkagi endiselt ei saa aru, kas žüriid tabas lõppkontserdi ajal kurtus või…
melcu Author
·
žüriid tabas valgus, see oli ainuke lugu mida me kahe lambiga valgustasime