Jazzkaar 2014

melcu

Ei jõua kunagi kirjutada Jazzkaarest, igakord on mustand nagu olemas, aga sellest ei saa midagi. Erinevatel põhjustel. Oleks nagu öelda, aga ei saa nagu öelda, tohiks nagu öelda, aga ei ütle.

Sel aastal, nagu viimastel aastatel on olnud, on põhisaaliks Admiraliteedi basseini äärde ehitatud “paviljon”, mis nüüd lõpuks on päris ilusasti paika loksunud. Lava on saanud õigesse kohta, valgus on ka enamvähem paigas. Sel aastal oli ka väga ilus ilm kogu aeg, mis tähendas kokkuhoidu küttelt ja vähem segavaid faktoreid vaiksete kontsertide ajal.

Aga valgus ja kujundus. Alates “paviljoni” tulekust, on valgus pärit olnud alati RGB ladudest ja esimene aasta oli see paras piin, sest mul endal oleks olnud võtta palju paremaid asju samal ajal. Aga diil on diil ja mina tahan Jazzkaarel valgust teha, ükskõik millega ja teiseks on RGB-s lihtsalt niivõrd tore seltskond, et kui ka mõni lamp pole selle juures piisavalt hea, siis mis seal ikka. Lisaks juba eelmine aasta ostsid nad endale hunniku uut Clay Paky stuffi ja elu läks kordades paremaks. Niisiis ongi nii, et melcu Cuu Clubist teeb RGB asjadega valgust.

Iseenesest jazziga on nii, et less is more üldjuhul, mis tähendab, et valgust ei tohiks olla rõhuvalt palju. Üldjuhul pole ka jazzibändidel oma valgustajaid, ega isegi valgusridereid (va. vahel klassikaline märge “no smoke, no green lights”). Nii jäävad mulle suht vabad käed ja selle kohta, teevad need käed küll eriliselt igavaid paigutusi. Nagu sellel aastalgi, eest 7xMAC301 washi ja 6xClayPaky QWO Spotti, kontras jällegi seitse 301 ja kaheksa spotti, külgedelt veel 301 ja taga maas 8xMAC101. Lisaks hazer ja ongi kõik. Saalis olid veel LED pulgad üldvalguseks.

Eelmine aasta olin ma ise kujunduse autor, sellel aastal aga tegi seda Ott Kangur ja see mis ta tegi oli väga lahe. Kui ma juba neid kavandeid nägin, oli selge, et on lahe. Samas ma olen ennemgi lahedaid kavandeid näinud, mis ei teostu. Ja selgi korral oli veel reede hommikul (laupäeval esimene kontsert) selline tunne, et see ei teostu, aga võta näpust laupäeval oli kõik olemas. Miks see kujundus oli minu jaoks nii hea? Lihtsalt see oli täpselt piisava tagasihoidlikusega, et kui vaja, võisid selle täitsa ära peita, kui vaja võisid selle tugevalt esile tuua, muidugi see nõuab teatavat oskust, aga see, et see võimalik oli, tegigi selle kujunduse nii heaks.

Mõned asjad, mille üle ma vinguks valguse koha pealt. Esiteks järgmine aasta peab saama 301 asemele midagi muud, nad lihtsalt on nii koledate värvidega, samas seda ma mõtlesin ka eelmine aasta. Teine asi, see saalivalgus, see jäi selgelt liiga pimedaks, kui seal nende American DJ led pulkade asemel oleks olnud kokku kasvõi 12 minu COBidega pulka, oleks olnud kordades parem.

Aga lühidalt mõnest kontserdist.

Eplik & Randalu

Esimene kontsert, kus sai kujunduse elama panna ja tõenäoliselt seal see õnnestuski kõige paremini.

fotod on kõik Rainer Ojaste, Markus Variku ja Sven Tupitsa tehtud, ma loodan, et nad ei pahanda. Kahjuks, ei ole mul endal aega seal ringi joosta ja pilti teha ENDA tehtud valgusest.

EPLIKU-RANDALU DUO LAHKHELID MEREPAVILJONI LAVAL

 

Hi-Fly Orchestrat kahjuks ei näinud. Samal ajal oli Frankie Animal Sinilinnus minu käe all. Kõike peab jõudma. Andre päästis mu päeva.

Avishai Cohen – Mustonen Jazzkvartett

Avishai Cohen

Marius Neset Quartet

mariusneset

Edmar Castaneda Trio

Edmar Castaneda

Fatoumata Diawara

No sellest kontserdist peab küll kirjutama. Mis siis oli nii väga erilist. Lihtsalt kontsert algas, oli selline pigem rahulik tavaline, jõudsin juba edastada sõnumi, et suht tavaline, igav. Ja siis äkki. Kõik püsti ja viimased pool tundi puhast kärtsu ja mürtsu. Hiljem Madis veel ütles, et õige küll, nad palusid edasi öelda, et lõpus võib vabalt stroboda ja hulluks minna. Õnneks tegin ma seda isegi ilma eelneva juhendamiseta.

diawara

Nina Attal

Selgelt minu lemmikkontsert sellel Jazzkaarel. Neiu võttis kujundliult kõigilt käest kinni ja jalutas oma kontserdist läbi või ehk siis talutas kõik läbi. Teise või kolmanda loo ajal tuli rahvasse ja möllas kitarriga nagu noor Lenny Krawitz. Lihtsalt hämmastav, kui 20 aastasel neiul on nii palju mõju.

ninaattal

Cassandra Wilson

Üks kahest kontserdist Nokia Kontserdimajas. Kindlasti väga hea. Aga kahjuks mitte minule.

cassandra

Portico Quartet

Tahtsid, et kõik oleks dark&gloomy, niisiis tegingi, see oli valguse poolest üks erilisemaid kontserte.

portico

 

Las Migas

lasmigas

Mount Kimbie

http://www.cuuclub.ee/?p=3679

mountkimbie

 

Pat Metheny Unity Group

Jällegi mitte päris minu tass teed. Aga kogu see kaadervärk, mis laval oli, oli tõsiselt muljetavaldav. Leiutajate paradiis. Valgusest nii palju, et tal oli oma valgustaja kaasas, aga see tähendas seda, et mina tegin kõik pildid tema tunnete järgi valmis ja ta hiljem ainult vajutas nuppu õigel ajal. Kõik oli ilus ja loogiline.

patmetheny

Jään ootama järgmist Jazzkaart.

 

Leave a Reply

Your email address will not be published.