Ewert & The Two Dragons

melcu

Kontserdist polegi nagu väga suurt kirjutada, pressis ilmunud väited noorte meeste väsimuse kohta olid ennatlikud.

Minu pirnipidu õnnestus ka täitsa hästi, muidugi oleks olnud toredam, kui pirnid oleks olnud üle terve saali, aga vot nii palju aega mul ei olnud ja nii palju parem poleks ka olnud.

Peamine erinevus kahe kontserdi vahel oli, et üks oli Pärnus ja teine seekord (t)artus. Pärnus aitas mind Karmen, tartus ei aidanud mind Eiko, ega ma väga lootnudki, et Eiko võiks aidata, pigem oli Pärnus ülilahe. Aga suhtumine üldiselt oli just selline, et Pärnus nagu taheti ja tartus jällegi ei tahetud. Kultuuri ei tohiks teha, kui ei taha. Muidugi oleks ka tore, kui õnnestuks saada väärilist palka alati, aga see ei tähenda, et kui raha pole, siis poleks vaja hästi teha (mitte, et ma teaks palju tartus või Pärnus palka saadakse). Muidugi tuleb kõigil ette paremaid ja halvemaid päevi ja neid paremaid ju kipub ikka vähem olema kui halvemaid. Aga eelneva tunde olen ma küll saanud aastate pikkuse keskmise läbi. Sorry, tartu.

Tehnilise poole pealt olid huvitavamad tähelepanekud tossust. Nimelt tuli mulle üllatusena, et Pärnus kasutatakse selliseid asju tossutegemiseks nagu on elektripliidid. Ausalt, kui ma hakkasin üheksakümnendate keskel valgust tegema, siis nagu pliiditoss oli midagi, mis oli põhimõtteliselt kadunud, aga nüüd näe, tehakse ikka. Ja tuleb välja, et see “toss” on eriti hea. Süsteem ise selline, paned mingit spets ainet tavaliselt elektispiraaliga pliidile ja lased tal suitseda ära ja siis see suits püsibki sul saalis tunde ja on üliühtlane. Samas, hazeri või tossumasinaga saavutad sa üldiselt tormi kiires. See oli väga sarnane efekt crackeri tossule. Ja muidugi võib arvata, et ventilatsioon oli Pärnus ka sobiv. Räägiti küll, et see toimivat isegi Nokias.

Lõpuks veel üks varastatud pilt.

One thought on “Ewert & The Two Dragons

  1. Tänan heade sõnade eest Pärnu teatri aadressil. Aga tossust niipalju, et tegemist pole anakronistliku võtestikuga, pigem vastupidi. Asja nimi on suitsusool ja nimi on Knebelsaltz. Mitmed teatrid kasutavad seda, vähemasti edumeelsemad, kelle hulka Endla kahtlematult kuulub. Olen seda kasutanud Vanemuise suurel laval, Ugalas, Nokias ning mujalgi. Ei ole pidanud kahetsema, kindel värk, pigem on alati igavene keberniit hazeritega, cracker on ok, aga lõugab mis kole. Sellised lood.
    Edu Meelis!

Leave a Reply

Your email address will not be published.